|
|
|
Judo looja JIGORO KANO sündis 29.oktoobril 1860 Mikage väikelinnas Hyogo Prefektuuris. Noorena oli J.Kano kidura kehaehitusega füüsiliselt nõrk nooruk (ka täiskasvanuna ei ületanud ta kehakaal 48kg). J.Kano oli veendunud, et toore jõu vastu saab vaid meisterlikkusega ning otsustas hakata tegelema võitluskunstidega. ta õppis jiu-jitsut erinevate meistrite käe all. Kano esimene õpetaja oli sensei TEINOSUKE YAGI. Igal jiu-jitsu stiilil olid omad traditsioonid ja saladused, mis olid korjunud sajanditega ning neid säilitati kiivalt võõraste eest. Põhiliseks oskuseks nende võtete puhul oli osata kahjustada vastase eluliselt tähtsaid organeid ja närvikeskusi. Tol ajal lõppesid paljud võistlused tihti tõsiste traumadega ning ka surmajuhtumid polnud haruldased.
18 aastaselt alustas ta treeningud sensei HCHINOSUKE FUKUDA koolis (jiu-jitsu stiil TENSHIN SHINYO RYU). Jigoro Kano osutus andekaks õpilaseks ja ta omandas mitme jiu-jitsu stiili baastehnikad. Õppides Tokyo Ülikoolis oli Jigoro Kano sensei IIKUBO õpilaseks (stiil KITO RYU). Kuna võitlused lõppesid tihti raskete traumadega viis see Jigoro Kano mõttele panna alus uuele võitluskunstile, mis oleks vähem ohtlik. Ta asus välja töötama sellist enesekaitse süsteemi, mis omaks sportlikku iseloomu ja sisaldaks kõige efektiivsemaid võtteid erinevatest võitlusviisidest. Väga suurt abi Jigoro Kanole osutas saksa arst Erwin Baltz, kes J.Kano palvel määras kindlaks erinevate võtete ohtlikkuse inimorganismile. Uude süsteemi korjusid ainult need enesekaitse võtted, mis osutusid kõige efektiivsemateks ning vähem ohtlikeks. Jigoro Kano nimetas oma süsteemi JUDOks. Judot võib tõlkida kui "pehme tee". |
|
EISHOJI TEMPEL, kus 1882.a Jigoro Kano asutas esimese judokooli KODOKAN. Kano ehitas oma süsteemi üles kolmele põhitehnikale: NAGE-WAZA (heitetehnikad), KATAME-WAZA (maas tehnikad), ATEMI-WAZA (julgestus, enesekaitse). NAGE-WAZA põhines jiu-jitsu stiilil KITO-RYU, kus kasutatakse palju püsti tehnikaid (TACHI-WAZA), veeremistehnikaid, nn ohverdustehnikad (SUTEMI-WAZA). Püstitehnikad jagunesid omakorda: TE-WAZA (käetehnikad), KOSHI-WAZA (puusatehnikad) ja ASHI-WAZA (jalatehnikad).
SUTEMI-WAZA ehk veeremistehnikad jagunesid kahte ossa: MA-SUTEMI-WAZA (veeremisega taha) ja YOKO-SUTEMI-WAZA (veeremisega küljele). J. Kano maastehnikad ja enesekaitse olid orienteeritud jiu-jitsu stiilile TENSHIN SHINYO RYU. Siin olid OSAEKOMI-WAZA (kinnihoidmistehnikad), SHIME-WAZA (kägistamistehnikad) ja KANSETSU-WAZA (küünarliigese valu tehnikad). Jigoro Kano nägi ette, et kõrgema vöö omanikud peavad teadma ka elustamisvõtteid KAPPO.
Uus süsteem ei saavutanud kohe populaarsust. Neli aastat kestis võitlus jiu-jitsu ja teiste vanade koolide kasvandikega. 1886 oli läbimurde aasta. Vaidlus otsustati avaliku võistlusega. Tatamile tulid 15 Jigoro Kano kasvandikku ja nende vastu astus sama palju teiste koolide kasvandikke. 13 judokat sundisid oma vastased alistuma ja 2 kohtumist lõppesid viigiga. See oli judo täielik triumf. Peab aga märkima, et natuke oli mängus ka Kano poolset kavalust. Nimelt võisteldi Jigoro Kano ehk judo reeglite järgi, mis andis suure eelise tema õpilastele.
Jaapani haridusministeerium tunnustas judot kui üldist noorte füüsilise ettevalmistuse süsteemi. Üle kogu Jaapani avati Kodokani kooli filiaale, mis veelgi kindlustas uut spordiala. |
|
|
|
|
|
|